Gree Lomo Nordic, küte -22C, jahutus -15C, Wi-Fi, i-Feel, +8˚C, R32 jpm
Soojuspump Lomo Nordic, 6kW / 6kW
Soojuspump Lomo Nordic, 5.2/5.3kW
Soojuspump Lomo Nordic, 3.5/3.67kW
Soojuspump Lomo Nordic, 2.7/2.8kW
Gree Hansol Nordic, küte -30C, jahutus -15C, Wi-Fi, i-Feel, +8˚C, R410a jpm
Soojuspump Hansol Nordic, 7.0/7.0kW
Soojuspump Hansol Nordic, 5.27/5.45kW
Seinasplit Hansol Nordic, 3.5/3.65kW
Soojuspump Hansol Nordic, 2.7/2.8kW
Remko RVT Arctic (Saksamaa), küte -20C, jahutus 5C, Wi-Fi, +8˚C, filtrite isepuhastus funktsioon, R32 jpm
Soojuspump RVT 684 ARCTIC Wi-Fi, 7.3/5.6kW
Soojuspump RVT 524 ARCTIC Wi-Fi, 5.3/4.2kW
Soojuspump RVT 354 ARCTIC Wi-Fi, 3.5/2.5kW
Soojuspump RVT 264 ARCTIC Wi-Fi, 2.6/2.4kW
Soojuspumbad muutuvad paljudes riikides aastast aastasse üha populaarsemaks. Nende lai levik Jaapanis, Rootsis, USAs ja teistes riikides ning tehniliste omaduste täiustamine panevad meidki pöörama tähelepanu sellisele majade soojendamise viisile. Soojuspumpasid eristavad lihtsus, usaldusväärsus, kompaktsus ja ökonoomsus.
Soojuspump on usaldusväärne majade küttesüsteemi energiaallikas. Samal ajal osaleb ta ka hoone kuuma veega varustamises ja mõnel juhul toimib kliimaseadmena. Ümbritsevas keskkonnas salvestunud soojuse muutmine oma soojusenergiaks eristab soojuspumpa oluliselt teistest generaatoritest, mis töötavad näiteks gaasi või diislikütusega.
Päikeseenergiat saab ammutada erinevast keskkonnast: pinnasest, veest, õhust. Praktiliselt tähendab see seda, et Teie krunt, järv või geotermiline allikaks salvestavad soojal aastaajal endasse päikeseenergiat ja seda energiat saab neist edukalt koguda. Kõigist soojuspumba energeetilistest kuludest võetakse kuni 80 % ümbritsevast keskkonnast.
Soojuspumba tööpõhimõte erineb vähe konditsioneeri või külmiku omast ning seetõttu saab ta töötada tingimustes, kus välisõhu temperatuur langeb alla nulli. Pehmete talvedega maades on soojuspumpade kasutamine majade kütmiseks korduvalt läbiproovitud ja end tõestanud lahendus.
Süsteemi tehnilised lahendused võivad olla järgmised: puurauk (juhul kui soojusallikana kasutatakse kivimeid), maakollektor (pinnasesse selle külmumise tasemest allapoole paigutatud torustik), veekollektor (veekogu põhja pandud torustik; üks parimaid võimalusi), õhukollektor (kui kasutatakse õhus hajunud soojust).
Soojuspumpadel on teiste süsteemide ees mitmeid vaieldamatuid eeliseid.
Esiteks märkimisväärne energiasääst ja madalad süsteemi ekspluatatsioonikulud. Soojuspumba kasutegur on palju suurem kui levinud kütteliikidega kateldel. Et oleks võimalik võrrelda soojuspumpade erinevaid süsteeme, mõõdetakse nende soojustegurit (COP). Sõltuvalt süsteemi konfiguratsioonist võib COP olla vahemikus 2,5 – 5. See tähendab, et kui süsteemi COP on 4, siis iga kulutatud 1 kW energiat annab 4 kW soojusenergiat. Tarbija jaoks tähendab see antud juhul 3 kW kasulikku energiat.
Teiseks universaalsus ja laialdased kasutusvõimalused. Kuna soojusallikana võib kasutada isegi õhku, saab soojuspumpasid paigaldada praktiliselt igale poole. Enamikul juhtudel ei tekita raskusi kasutada soojusallikana ka maad. Kui elektriliinide või gaasijuhtme vedamine on raske, võimatu või kahjumlik, muutub aktuaalseks süsteem, mille “südameks” on soojuspump. Ja seda väikest võimsust, mida kompressori pump vajab, on võimalik saada kasutades mootoreid (nt diiselmootoreid).
Kolmandaks on soojuspumbad loodussõbralikud. Kui paigaldada linnalähedasse majja süsteem, mis hakkab saastama, levitama süstemaatiliselt halba lõhna ja olema terviseprobleemide allikaks, siis seda ei saa pidada heaks lahenduseks. Kuna soojuspumbad vajavad oma tööks ainult elektrienergiat, kaovad ka kõik küsimused, mis on seotud õhku ja pinnasesse kahjulike gaaside ja ühendite sattumisega (näiteks happed). “Rohelise” tehnoloogia valik on rohkem kui moesuund, see on märk vastutustundlikust suhtumisest enda ja järeltulijate ellu.
Neljandaks on agregaat ohutu ja seda on lihtne käsitseda. Te ei pea kasutama tuleohtlikke aineid, mis võivad plahvatada ja põhjustada tulekahju, ning seega vähendate ohtlike ainete ladustamisega seotud riske. Kahjulike gaaside ja aurude allikat lihtsalt pole, nagu pole ka riski saada vingumürgistust. Süsteemi tööd juhib erihooldust mitte nõudev automaatika. Ülekuumenemine, liigne rõhk, üksikasjalikud keerulised juhendid ja ekspluatatsioonireeglid – kõik see puudub, sest masina tööpõhimõte ei erine lihtsa külmkapi omast.
Viiendaks on soojuspumbad vaiksed ja kompaktsed. Te laiendate oma maja kasulikku pinda ja vabanete vibratsioonist, taustaks kõlavast süsteemi tekitatud mürast. Niisiis peaaegu ei märkagi tema olemasolu.
Krunt - Vesi
Väliskontuur (kust soojuspump võtab energiat) – pinnas või vesi.
Sisemine kontuur (millega soojendatakse maja) – põrandaküte, radiaatorid.
Maa on kõige universaalsem soojusallikas: see akumuleerib päikeseenergiat ja saab aastaringselt soojust Maa tuumalt. Samas on ta võimeline alati, ilmast olenemata, eraldama soojust. Juba 2 m sügavusel on temperatuur aastaringselt üle nulli ja just seda on nii väga vaja maasoojuspumpade suureks soojusteguriks (COP).
Maa sisse kaevatud soojusvaheti kogub sealt vajalikku energiat, see akumuleerub kandjas (külmumatu vedelik), mis suunatakse pumba jõul aurustisse ja tuleb siis tagasi, et saada uut soojuse portsjonit. Sellise energiavahetajana kasutatakse etüleenglükooli või propüleenglükooli baasil valmistatud külmumatut vedelikku.
On olemas kahte tüüpi kollektoreid: maakollektor ja maasond. Valik sõltub maatüki omadustest, selle suurusest, geoloogiast jne.
Maakollektor (horisontaalne) kujutab endast pikka toru, mis on paigutatud horisontaalselt mullakihi alla. Horisontaalset kollektorit saab laotada mitmel viisil, valik sõltub kontuuri laotamiseks eraldatud maa-ala suurusest. Maasond (vertikaalne kollektor) on pikkade torude süsteem, mis on lastud alla otse sügavatesse puuraukudesse (20 -150 m). See süsteem ei vaja suurt maapinda, kuid nõuab kalleid puurimistöid ja luba nende teostamiseks.
Õhk - Vesi
Väliskontuur (kust soojuspump võtab energiat) – Õhk.
Sisemine kontuur (millega soojendatakse maja) – põrandaküte, radiaatorid.
Meie kliimatingimustes jääb seda tüüpi soojuspump teistele pumpadele kasutusvõimaluste poolest alla. Sellise soojuspumba paigaldamine on küll odavam, sest ta ei nõua torude laotamist ega puuraukude kaevamist, kuid külmast õhust palju sooja ei saa. Seepärast on neid soojuspumpasid mõtet kasutada peamiselt lõunapiirkondades, kus maksimaalne temperatuur talvel ei lange alla -15 °C, või kasutada suurema pindalaga aurustit, mis aga muudab sellise pumba hinna pea-aegu võrdseks maasoojuspumba omaga.
Konstruktiivselt erineb õhk-vesi soojuspump vesi-vesi soojuspumbast ainult selle poolest, mis meetodil saadakse ümbritsevast keskkonnast soojust. Maasse paigaldatud soojusvaheti (maakontuur) asemel on antud juhul õue paigaldatud võimsast ventilaatorist ja aurustist koosnev monoplokk.
Õhk - Õhk
Väliskontuur (kust soojuspump võtab energiat) – Õhk.
Sisemine kontuur (millega soojendatakse maja) – Siseplokk.
Sisuliselt on seda tüüpi soojuspumbad kaasaegsed kliimaseadmed, mis suudavad mitte ainult jahutada suvel, vaid ka soojendada talvel. Neid on odav üles seada, sest nad ei vaja välise kollektori paigaldamist, nad on küllaltki ökonoomsed ja vaiksed. Sellist liiki soojuspump nagu ka õhk-vesi soojuspump on efektivne lõunapiirkondades, kus maksimaalne temperatuur talvel ei lange alla -15 °C.